Muinaseestlased
paksusega üldiselt alla 1 cm. Vahel olid kilbid nahaga pealistatud, vahel mitte.
Liivlaste haudadest leitud kilbid olid kaunistatud maalingutega otse laudadel, vahel
ka kilbi siseküljel. Osa Lätist saadud kilpe olid ka mandlikujulised.
Eestlaste rõngasrüüdest ja kiivritest pole peaaegu jälgi säilinud. Tõenäoliselt
polnud need eriti laialt levinud, kuid kindlasti mitte ka päris tundmata.
11.sajandi relvaleid Viltinast
Asustus
Muinasajal võis Eestis elada 120 000-180 000 inimest. Täpset elanike arvu
pole aga teada.
Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured.
Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus
talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid
kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.)
annaabi.ee 
