4. Lehtsamblaturvas (Hypnetum H) puhtal kujul harva Aladel, kus põhjavetest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega 5. Pillirooturvas (Phragmitetum Ph) koos tarna ja puuturbaga Ka seal, kus pealevalguvad pinnaveed on happelised ja toitainetevaesed Lisaks eristatakse osja-, ubalehe-, villpeaturvast jne. Tekivad madalsoode rabastumisel Erinevad turballigid teineteisele ladestununa moodustavad turbalasundi 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritaval maal 9% Eesti soodest Soomuldade omadused:
Soostiku kesk- ja lõunaosa on looduslikus seisundis ning seal levib rohkem rabalasund. Piiritletud on ligi 50 eraldiasuvat rabalasundiga ala, millest suuremad paiknevad soostiku keskosas Puhatu järve ümbruses (Kink et al 1998: 103-105). Kolmas juurdekasvu proovide võtmise koht on Kõrgesoo. Soo lasub jääjärvelistel setetel. Üle 60% Kõrgesoost moodustab maksimaalselt 8,5 m paksune rabalasund, mis asetseb 2 m paksusel siirdesoo turbakihil. Kohati lisandub lamamisse 0,5–1,5 m männi-villpeaturvast. 23 Raba on valdavalt puisraba, lääneosas levib ka laugastega lageraba. Kuni 6 m paksune laigutiselt leviv raba-segalasund koosneb ülemise 0,5 m jooksul erineva turba tekke kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m. Kogu varu – 18,3 mln