Eesti rahvakunst ja käsitöö
käsitööoskused ja uued tehnikad. Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamus tööriistade nimetusi
(N: haamer, höövel, saal, kangid).
· Käsitöö tegemiselt arvestati põllumajandustsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani.
· Suveperioodil parandati tööriistu ja tehti ehitustöid.
· Põlvest põlve kandud uskumuste,tavade,kogemuste arvestamine.
· Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks.
· Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla.
· Tarbekuu langetus oli talveperioodil.
· Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd.
MEESTETÖÖD
· Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal.
· Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri.
· Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves),
noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga, lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg,
annaabi.ee 
