Eesti loomastik. Selgrootud
massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt
taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida
taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticola, taimede õitel
kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda
kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis, maipõrnikas Melolontha
melolontha.
Sugukond villimardiklased Meloidae. Keskmised kuni suured (8-30 mm), omapärase
välimusega lühikeste kattetiibadega sinised või mustad, loiult liikuvad, peamiselt
maikuus esinevad mardikad. Emased pikemad ja suuremad kui isased. Lõunapoolsetel
aladel ka palju teistsuguse kujuga liike. Taimtoidulised. Mardikate veri on mürgine ja
tekitab nahale sattudes ville. Nende veres sisaldub aine kantaridiin, mis väikestes
kogustes on raviva toimega, 0,03 g seda ainet on inimesele surmav. Areng toimub
hüpermetamorfoosi teel