Eesti loomastik. Selgrootud
maikuus esinevad mardikad. Emased pikemad ja suuremad kui isased. Lõunapoolsetel
aladel ka palju teistsuguse kujuga liike. Taimtoidulised. Mardikate veri on mürgine ja
tekitab nahale sattudes ville. Nende veres sisaldub aine kantaridiin, mis väikestes
kogustes on raviva toimega, 0,03 g seda ainet on inimesele surmav. Areng toimub
hüpermetamorfoosi teel. Vastased elavad mesilaste parasiitidena. Eestis levinuim liik on
sinine villimardikas Meloe violaceus.
Sugukond siklased Cerambycidae
Suured või keskmise suurusega, saleda kehaga, pikkade jalgade ja tundlatega sageli
värvikirevad mardikad. Mardikad toituvad õietolmust, väljavoolavast puumahlast või ei
toitu üldse. Neid võib kohata päikesepaistelistel suvepäevadel õitel toitumas või ka
raiesmikel puuvirnadel ronimas. Paljud õisi külastavad liigid meenutavad herilasi,
puutüvedel elavad liigid on tagasihoidlikumat värvi. Siklaste vastsed kaevandavad puude
annaabi.ee 
