ONOMASTIKA ARVESTUS
Jahn on individuaalnimi.
Lisanimede struktuur ja funktsioonid
Enamasti on neil omastavaline täiend, millele lisandub põhiosa. Enamikul talupoegadest oli selle malli järgi
nimi. Lisanimed olid sageli päritavad, st poegadel oli sama lisanimi mis isal. Seda soosis see, kui lisanimi
polnud tavaline isikunimi (mitte Mardi või Jaani), vaid kohanimelaadne, nt Villika. See nimetraditsioon
kestis kuni 19.saj. Lisanimede mall linnas oli individuaalnimi + lisanimi, mis moodustati sakslaste eeskujul.
Ariste ja Eisen on toonud näiteid selle kohta, kuidas lisanimedest said perekonnanimed varem, kui arvatakse
– 14.saj alguses elas Nicolaus Agewalke ja tema poeg 1370 oli Albertus Abbentrode (Abbentrode = Aovalge
tõlkes). Lisanimede tõlkimine oli tavaline eriti ladina ja alamsaksa keelest.