Kolm ettevõtjat ostsid villimise õigused Asa Chandler'ilt vaid ühe dollari eest. Benjamin Thomas, Joseph Whitehead ja John Lupton arendasid tänaseni kasutuses oleva ülemaailmse Coca-Cola villimise süsteemi. Üks suuremaid väljakutseid esialgsetele villijatele oli imiteerijate hulk, kuid ka pakendite ühtsuse puudumine. Pudeldajad nõustusid, et teiste hulgast silmapaistev karastusjook vajab ka standardset ja eristuvat pudelit. 1916. aastal kiitsid villijad heaks ainulaadse kontuuriga pudeli. Uus Coca-Cola pudel oli nii iseloomulik, et selle võis ära tunda isegi pimedas ja see eristas joogi efektiivselt konkurentsi hulgast. Reljeefne Coca-Cola pudel kaubamärgistati 1977. aastal. Läbi aastate on Coca-Cola pudel olnud inspiratsiooniks kunstnikele üle maailma. Esialgu üritati Coca-Colat reklaamida tasuta joogi kupongidega. Sellele järgnesid reklaamid ajalehtedes ja Coca-Colateemalised meened. 1970
sisemisi kulusid vähendatakse või saadakse lahti liigsest kulutamisest, siis pirukas kasvab. Konkurentide, pakkujate ja ostjate jaoks kättesaadav väärtuste kogum suureneb. Kogu kasumibaas suureneb näiteks siis, kui kanalid muutuvad konkurentsivõimelisemaks või kui valdkond avastab oma toote varjatud ostjad, keda hetkel ei teenindata. Kui karastusjookide tootjad oma iseseisvaid villimisvõrgustikke kärpisid, et neid tõhusamaks muuta, said kasu nii karastusjoogiettevõtted kui villijad. Üldine väärtus võib ka siis suureneda, kui firmad tegutsevad pakkujatega koos, et logistikat parandada ning turustusahelas tekkivaid asjatuid kulutusi piirata. See vähendab valdkonna sisemist kulustruktuuri, võimaldades kõrgemat tulu, suuremat nõudlust tänu madalamatele hindadele või mõlemat. Kokkulepe kvaliteedinormide osas võib tõsta kogu valdkonna kvaliteeti ja teenindustaset ning sellest tulenevalt ka hindu ning kasu saavate konkurentide, pakkujate ja klientide arvu.