Nimetu
oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks
vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks
kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt viie
jala(1,5m) kõrgusele.
seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. sepiste hulka kuulusid sõled ja
mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villasied pealisrüüsid,
kaelakeed, käerõngad ja -võrud, amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida
inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused,
laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad.
viikingite maitsele vastasid jõulised, silmatorkavad ja paljude keerukate läbipõimumistega
ilustused. põhimotiivid võeti loodusest, lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid
annaabi.ee 
