Vill
Villa
mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse
katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis
koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21-
24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks
valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri
väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises
mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukleiinhappe jääke. Oma referaadis räägin ma
lambavillatüüpidest, mida teistelt loomadelt saadakse, villa ajaloost, villa omadustest,
töötlemisest ja kasutamisest ja palju veel huvitavat.
Ajalugu
Metslamba sattumist Aasiast Euroopasse arvatakse varasemasse jääajastusse. Neil aegadel
peeti lammast piimalambana. Lambavilla hakati kasutama vanemal pronksiajal. Kuni 18.
annaabi.ee 
