Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega. 48) Viburnum lantana villane lodjapuu Leht alt ja pealt kaetud villakate karvadega. Lehed ovaalsed kuni munajad. Alus ümberdunud/südajas. Korrapäraselt saagja servaga. Ka lehe roots kaetud villakate karvadega. 49) Sambucus racemosa punane leeder Lehed elliptilised, paaritusulgjad liitlehed (5-7). Peaaegu rootsuta. Ühtlaselt teritunud tipuga. Teravsaagja servaga. Altküljelt hõredalt karvane. Võrse punane. 50) Sambucus nigra must leeder Lehed piklikmunajad. Lühirootsulised. Serv teravsaagjas. Võrse keskosa lumivalge.
Sügisesel pügamisel soovitatakse kasutada pügamisteri, mis jätavad lambale 0,5-1 cm villa selga. · Talvine pügamine on võetud kasutusele Inglismaa edelaosas, kui jaanuarikuu alguses pöetakse lauta jäetud uttesid. Sellisel juhul sisetingimustesse toodud pöetud lambaid mahub samasse ruumi rohkem kui pügamata lambaid. Talvel pöetud lambaid lastakse välitingimustesse alles märtsi keskpaigas, kui neil on seljas juba pikem villakate. Samas talvise pügamise suuremaks eeliseks loetakse pöetud lammaste madalamat haigestumist hingamisteede haigustesse, tallede kõrgemat sünnimassi ja tallede madalamat suremust (talled leiavad kergemini üles udarad) võrreldes sisetingimustes peetavate pügamata uttedega (Williams, 1999). Lammaste pügamine peab toimuma kõval, puhtal alusel, mida puhastatakse iga lamba pügamise järgi.
annaabi.ee 
