Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
tekkimisega said suurema võimu ka linnade omavalitsused. Nüüd said nad
arutada neid asju, mis varem kuulusid foogtile. Foogti õigused olid läinud üle
linnavalitsusele. Foogt jäi vaid linna ametnikuks, kes alistus linna raele. Kuigi
nominaalne võim oli ikka veel maahärra käes, oli tegelik võim juba rael ja linna
autonoomse võimu arenemistee oli vaba.
Algul said linnaõiguse suuremad linnad, väiksemad hiljem. Linnades oli nüüd
administratsiooni alal kaks organit: Universitas villae- linnaelanikest koosnev
kogu ja Linnanõukogu ehk raad. Raad koosnes 12-24 isikust. Raad jagunes
kahte ossa: istuv raad ja vana raad. Üks pool tegeles ühel aastal, teine pool teisel
aastal. Rae ülesanded- turu korraldamine, maa-alade andmisega kauplustele jne,
hiljem ka tühikute täitmine linnaseaduses, linnakaitse, varustamine, heakord,
kohtupidamine nii tsiviil- kui kriminaalasjades, hoolekanne, kirikute eest
hoolitsemine.
14.saj kujunesid tsunftid ja gildid.
annaabi.ee 
