Pimeduse hirm
kardavad nemad meid. Aga enamiku loomade elutegevus elavneb just öösel ning meie
nägemisvõime väheneb, siis selle tulemusena võivad meie teed ristuda. Kuna metsloomad on
meist jõulisemalt üle, tunneme loomulikku hirmu, et ei suuda end kaitsta.
Tihti kuuleme pööningult kostvaid samme, kuigi teame, et kedagi pole kodus või asjade
ilmumist ja kadumist meile kummalisel ning võõral moel. Või näeme silmanurgast mingit
vilksatust, aga pilku sinna suunda pöörates pole seal midagi ebatavalist. Kas siis selle põhjal
võib järeldada, et meie ümber liiguvad ringi meist kõrgemad olevused, kelle nähtavat keha me
ei näe, aga tunnetame nende kohalolekut? Või see on meie väljamõeldis? Tegelikult on
mõlemad väited õiged, kuna raudset reeglit vaimude mitte olemas olust ega olemas olust pole
tõestatud. Aga samas meie ajutegevus hakkab just pimedas genereerima selliste olendite
võimalikkusest
annaabi.ee 
