"vilksatava" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Päev-päevalt ikka rohkem kasvas temas tundmus, nagu müttaks ta mingisuguses mülkas, üle pea sees. Pea läheb uimaseks ja kumiseb, kõrvus vuhiseb ja ajab pilli, liikmeisse hakkab rammestus, nii et ei tahaks liigutada kätt ega jalga. Mõnikord tahaks nii paljust rääkida mõne teisega, aga ei leia parajat silmapilku või pole kohast isikut. Teised nagu ei elakski tema õhustikus, vaid kuski mujal, kus ei saa Indreku meeleolust aimugi. XII. Üks uus tegur hakkas pikkamisi mõjuma vilksatava päikesekiirena selles raskes õhustikus. See oli direktori tütar, keda hüüti ikka ainult preiliks. Kui Indreku kord oli leiba lõigata ja lauda katta -- sest ka selline ülesanne tabas teda peale kõige muu iga paari, kolme päeva tagant -- ilmus ka preili vahete-vahel söögituppa, et istudes kõigutada oma pikki, peeni jalgu kas aknal või isegi kuski lauaserval, sest pingil, toolil või järil ei armastanud ta kunagi istuda, need olid tal jalgade kõigutamiseks liiga madalad