Metsabotaanika
kinnituvad risoomi sõlmekohtadesse ning moodustavad risoomi tipu lähedal otsekui
juurmise kodariku. Lehelaba südajas, pealmiselt pinnalt läikiv, 6-10 cm pikk ja 5-10
cm lai. Õisikuvarb umbes lehtede pikkune. Õisikuks on rohekaskollane tõlvõisik, mis
on ruljas, 1,5-2 cm pikk. Õisikus on väga väikesed ilma õiekatteta õied. Õisikut
ümbritseb suur, silmapaistev, sisepinnalt valge kandeleht (nagu toataimel kallal!).
Soovõhk õitseb mais ja juunis. Viljumisajaks tõlvik paisub ja õitest moodustuvad
erepunased 5-8 mm läbimõõduga marjad. Marjad valmivad septembriks ja on
mõrkjad ning mürgised.
Kasutamine: värskelt on kogu taim mürgine. Eriti mürgised on marjad. Taim sisaldab
nahka ärritavat ja ville tekitavat ainet aroiini. Risoomi on muistsetel nälja-aastatel
kohati pruugitud toiduks, sest kuivades ja keetmisel kaotab see mürgisuse. Risoom
sisaldab palju tärklist (30-50% toorkaalust) ja umbes 10% valku.
annaabi.ee 
