Kirjanduse eksamipiletid
ka teine ja nad lendasid koos minema; igatsus, kõigile on keegi olemas. ,,Tühja pesa ees" sügisel on
pesad tühjaks jäätud, maha jätmine. ,,Rukkivihud rehe all" sügisluuletus, austus leiva vastu.
,,Sügisene kodu" kodu andestab alati; koht, kuhu võib alati tagasi minna, kodus on kõik tuttav ja
kõige parem. ,,Üks suvepäev" - igapäevane aiapilt, kujutab teemadel, mis luulesse ei sobi.
Juhan Liivi teisel loominguperioodil on kõige rohkem viljendud liigiks looduslüürika, mis kuulub ka
kvaliteedilt Eesti loodusluue paremikku. Loov on andnud pilte Eesti loodusest, täpsemalt oma
kodukoha maastikest. Vahetu keskkonda süvenemise tõttu pole Liivi maastikupildid loodusmotiividele
kuivaks loeteluks jäänud: kirjanik tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu ja
luuletused räägivad sügava tundeeluga inimese kiindumust loodusesse ja looduse äratavast mõjust
inimestele