Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940
ja sõltumatust.
Vaenulikkuses moodsa kunsti vastu Saksamaal mängis muu hulgas oma osa
Adolf Hitleri kui läbikukkunud kunstnikuisiklik viha selle vastu. Pärast fasistide
võimulepääsemist 1933. aastal kuulutati kõik voolud ekspressionismist. Põletati
maale ja graafikat ning kunstnikke sunniti emigreeruma. Võimude pool soositud
kunst pidi kujutama idealiseeritult propageerima Reichi võimsust. Naturalistlik-
romantiline käsitluslaad oli sarnane Nõukogude Liidus viljendava sotsialistliku
realismiga.
Sotsialistlik realism
1920. aastate algul oli Nõukogude Venemaa kultuurielus juhtpositsioon
hästiorganiseeritud moodsate ehk pahempoolsete käes. Hakati korraldama
temaatilisi näitusi, väljavalitud kunstnikele esitati hästimakstavaid tellimusi,
ostupoliitika aluseks sa teose ideoloogiline suunitlus, mitte kunstiline külg.
Kommunistidele meeldis 1922. aastal asutatud ühing AHRR ehk
Revolutsioonilise Venemaa Kunstnike Assotsiatsioon. Sinna koondunud