Kiviaeg
Tegevusala
määras eelkõige praktilisus ning alles teises järjekorras kultuurilised
normid.
Perekonnad on paljudes püügimajanduslikes ühiskondades organiseeritud
suuremate üksustena, kus laste ja majapidamise eest hoolitsemine on
teatud määral tsentraliseeritud ning sellega mitte hõivatud naised
tegelevad küttimise, koriluse jm töödega. Enamikele püügimajanduslikele
ühiskondadele on iseloomulik, et lapsi sünnib hoopis vähem, kui
viljelusmajanduslikes ühiskondades (mitte ei sünni palju ja sure palju,
nagu varem arvati).
Sellistele ühiskondadele on sageli iseloomulik matrilineaarne ehk
emajärgne pärilussüsteem, tihti ka matrilokaalsus (mees kolib abielludes
naise juurde elama). Ka sellistes ühiskondades ei saa siiski rääkida
otseselt naiste võimust (matriarhaadist). Pealikud on peaaegu alati mehed,
kuigi pole välistatud ka naispealikud. Abielud on taolistes ühiskondades
annaabi.ee 
