Muinasaeg
Lameda ja kumerpõhjalised nõud. Nöörmustriga, vähem ka tekstiilvajutisega
kaunistatud
Neoliitikumis
Vanimad kultuurkõrreliste tolmuteraleiud Eestis 4000-3500 a ema. Viljeluse laienemine
toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr.
Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid
Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud
Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte
veekogudega, asustust hakkab mõjutama viljelusmajandusesk sobilik mullastik ja
potensiaalsed karjamaad
Kultuurkiht on asulakohtades õhuke, seda seostakse üksisperelise asustusviisi levikuga
Reviirid muutuvad väiksemaks
KIVIAJA JÄLJED MAASTIKUS
MUINASAEG
Maastikus ei ole selgeid märke kiviaegsest asustusest. See tuleneb tollasest
asustusviisist
Enamik leide on välja tulnud ehitustegevuse, kaevandamise või
põllmumajandustegevuse käigus. Asulakohad tunneb ära pinnases oleva tumedama
kultuurkihi järgi
annaabi.ee 
