Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
lisatakse käändelõppe.
Stahli keelekasutus annab osalt edasi tolleaegse Tallinnas kasutatud keelekuju, teisalt oli kujunenud kirikukeele traditsioon,
mida ta saksa k seaduspärasuste alusel ühtlustas. Traditsioonile viitavad põhja tekstidele omased leksikaalsed jooned:
Mülleri ja Stahli sarnane kiriklik terminoloogia. Saksa k eeskujul loodud tõlkelaenulised konstruktsioonid. Stahli keelekuju
jäi normiks pea 17.saj lõpuni.
eestikeelne juhuluule Eestis kujunes 2 juhuluule viljelemiskeskust: TÜ ja Tallinna gümn. Eesti k juhuluule tekste on
sellest ajast teada 33: neist enim pulmalaule, säilinud ka leina- ja pühenduslaulud. Saksa ülikoolides hariduse saanud
humanistide Eestis viljeldud juhuluule vastas Euroopa humanistliku juhuluule nõuetele (tekstides rakendatud
retoorikareeglite ja antiikluule värsimõõdu eeskuju seadmise mõttes).
nn Turu käsikiri - 17.saj keskpaigast pärit luterliku kirikutalitluse raamat, kus on rida soomepäraseid jooni, n-ö agenda
annaabi.ee 
