Essee ajalooline romaan
taotlustesse näitab pigem kujutuse värving kui otsehinnang. Kuigi võib ka olla, et neid
hinnanguid kiputakse vägisi otsima, et neid ei pruugigi olla tegelikult, vähemalt teadlikult
pole neid romaani sisse pikitud, ka varjatud kujul mitte. Üks on kindel, et Ristikivi tundub
olevat oma ajalooliste raamatute kirjutamisel nagu mingist painest vabanenud. Ajaloolise
ainese varjus oli tõenäoliselt hea end vabalt tunda.
Ajaloolise ainese taha pugesid enamik eesti ajaloolise romaani viljelejaist, seda aga erinevatel
põhjustel. Kirjanikud ajasid ajaloo varjus igaüks oma asja. 19. sajandil kirjutanud püüdsid
oma ajalooliste teoste kaudu avada eestlastele nende ajalugu ning selle kaudu mõjustada
rahvahulki tegutsema olevikus enda heaolu tõstmise suunas. Andres Saal jäi tollal mingite
poliitiliste intriigide tõttu siiski kubernerile ja siseministrile silma ning seega ka tsensuur
edaspidi (1893.aastast alates) ajaloolised jutustused ukse taha jättis.
20
annaabi.ee 
