Eesti kirjanduse ajalugu I
vaimulik kirjasõnapidas vähemalt kuulajana silmas eesti rahvast, siis tekkiv ilmalik luule oli
mõeldud väheste eranditega ainult härrastele.
1630-ndatel sattus mõnelgi korral siia saksa luuletaja Paul Fleming, kes innustas kohalikke
sõnaseppi, tema ümber moodustus Saksamaa moe järgi lamburiring harrastusluuletajatest
(gümnaasiumiprofessorid, pastorid), tema vahendusel tutvuti saksa luuleteoreetiku Martin Opitzi
seisukohtadega. Enim viljeldavaiks olid pulmalaulud.
Juhuluule värsid maarahvani ei ulatunud, sakslaste seltskonnas olid aga suurustlemise viisiks.
Eesitkeelne juhuluule väärib tähelepanu oma ilmaliku sisu ja eesti luulekeele kujunemise
seisukohalt.
Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna
gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli
pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi
annaabi.ee 
