Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul
Riigi juhtkond pidi
valima kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt või asuta tööstust
edasi arendama. Stalin valis teise arengutee millega panustati industrialiseerimisele.
Sellega loobuti NEP poliitikast. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele
juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse edasiarendamisele allutati kõik teised
majandusvaldkonnad.
1920. aastate teisel poolel tekkisid talupoegadel probleemid viljavarustamisega.
Talupojad ei olnud enam viljamüügist huvitatud. Nii otsustatigi vägivaldse viljavarumise
kasuks: talupoeg pidi kõik oma vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamise eest karistati
surmanuhtlusega. Riik vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Samas
toimus põllumajanduses kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste
eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist kolhoosidesse.