sügavkülmututuna vedelas lämmastikus. · Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasi viidud retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärist embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Peale eelkirjeldatud meetodi kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (eht väljaspool orgamismi, ,,klaasis") ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Viljastumiskeskkond on varieeruv. Põllumajandusloomadel on embrüosiirdamisel peamiselt kaks kasulikku tagajärge: 1. Geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine. Järglaste arv võib ületada saja piiri 2. Sügavkülmutamine võimaldab embrüoid transportida kaugete vahemaade taha. Seetõttu kaob vajadus transportida elusloomi, mis on kulukam ja toob kaasa nakatumisohud haigustega. Embrüosiirdamine Inimestel
Gameetide transport – munaraku transport: läbib munajuha u 80 tunniga. Seal on vajalikud toitained ja tagatakse embrüo jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Spermatosoidide transport: integriinid epiteelirakkude pinnal seovad spermatosoidide pinnal olevaid valke. Tagatakse spermatosoidide elujõulisus pikema ajaperioodi jooksul. Seda toetab munajuha epiteeli toodetud sekreet. Viljastumiskeskkond – viljastumine toimub ampulla piirkonnas. Munarakku on võimelised viljastama spermid, mis on kapatsiteerunud. Peale kapatsitatsiooni tunneb sperm munaraku ära ja ka paraneb tema liikumisvõime. Samuti on see vajalik akrosoomireaktsiooniks. Kapatsitatsiooni soodustavad lümfotsüütide toodetud reaktiivsed hapnikuradikaalid. Embrüo transport – tagatakse embrüo õigeaegne jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal