Esiajalugu ja selle periodiseering
Aafrikas, Indias ja mujal. Viljaliikide kõrval kasvatati ka õlitaimi ja
juurvilju. Vanimaks teraviljaks oli nisu, u 8000 eKr, sellele järgnes 1000
aasta jooksul oder.
Vanimaks põllunduse vormiks oli kõplapõllundus, selleks aga olid
vajalikud vastavad tingimused näiteks pidi muld olema pehme ja
viljakas. Sellised maad olid jõeorgudes, kus eeltoodud tingimustele
lisandusid ka korrapärased üleujutused, mis omakorda maad mudaga
viljastasid. Euroopasse levis maaviljelus kahte teed mööda Lähis-Idast
70006000 eKr. Üks levikusuund oli Balkani poolsaarele ja sealt Doonau
alamjooksule, teine, hilisem, Vahemere rannikule. Euroopa
maaviljeluse kujunemisel oli tähtis koht lössimaadel huumusrikkad
alad, mida on kerge harida. Peamisteks kultuurtaimedeks olid siin nisu
ja oder, hiljem ka rukis, pisut kasvatati ka uba ja läätse. Iseloomulikult
jätkus siin suuresti ka püügimajandus. Vahemere ääres eelistati