Eesti mõisate ajalugu
Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919.
aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform
lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad
mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena
Vabadussõjast osavõtnutele.
Mõisamajandus vene ajal
Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli
Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati
tootma ka viina ning rajati viinakööke ja
nende kõrvale nuumhärgade lautasid et vili
ja viljasodi oleks kuhugile panna. 18. saj.
Lõpul tekkisid mõisamajandusse kriisinähud
sest vilja hind langes, mõisnike kulutused
suurenesid.
Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi
rõhku piimakarja arendusele
Mõisarahva moodustasid mõisas töötavad
ametimehed(aidamees,karjus)
Põhilised koormised talupoegadel mõisa ees
oli teokoormis ,kümnis
Mõisal avanesid uued võimalused raha
saamiseks peale raharendile üleminekut.
Saadi rendiraha ning tänu sellele oli raha
annaabi.ee 
