Vajame uusi väärtusi
Meedia kangelasi luues. Et siis, kui olud paranevad, ei sünniks järjekordset kullast võtmehoidja tellijat. Ja
kui mõni üksik ka leiduks, naeraks kallim ja sõbrad ta ühiselt välja.
Ajahetkel, kui kümned tuhanded inimesed mõtlevad peamiselt toimetulekule ja on silmitsi valdavalt
materiaalsete probleemide lahendamisega, paistab esmapilgul isegi kohatuna juhtida tähelepanu väärtusi
«tootvale» kultuuri valdkonnale.
Kuid tegelikult peaks seda tingimata tegema. Sest piltlikult, viljapuuga võrreldes on kultuur selleks
juurestikuks ja tüveks, mis kannab elumahlad õunu kandvate oksteni. Ning ajal, kui Eesti riik lõikab
aednikuna puuoksi tagasi, on oht, et vesivõsusid pügades saab eluohtlikult kannatada ka tüvi.
Aga juhtub see kindlasti näiteks siis, kui lõigatud saavad õpetajate palgad. Siis ei korja me paari aasta
möödudes mitte õunu, vaid visse. Millel pole mingit väärtust.