Eestlane 20. sajandi tuultes Mats Traadi järgi
Suhtumine töötegemisse muutus
ka perepojal Jüril, kui ta oli teada saanud, et temast saab talu uus peremees. Ennine trots
ja viha palgata töö vastu oli asendunud lootuste ja ootustega. Tööd tehti ka IV tantsus,
kuigi mitte lustiga, nagu seda 30 aastat varem oli tehtud, sest vahepeal oli toimunud
kollektiviseerimine ja talud olid kõik kolhoosi all. Tööd ei tehtud enestele ja seetõttu
venis viljapeksu aeg tihti hilissügisesse, sest puudus initsatiiv. III tantsus varjutab aga
viljaprobleemi ja töötegemise käsutäielikkusest tulenev inimesejaht ja sõda. Nii võib
öelda, et 20. sajandisse on jäänud aegu, mis innustasid inimesi tööd tegema, kui ka aegu,
mis võtsid töörõõmu täielikult.
Kuna käsitlevasse ajajärkku jääb kaks sõda, saab kindlalt öelda, et eestlane ei olnud
enesekindel, vaid pigem hirmunud. I tantsus võis täheldada inimeste teadmatust. Sõda
tundus küll nii kauge, kuid ometi oli sõtta saadetud oma lähedased. Sellel ajal oli
annaabi.ee 
