Eesti uusaeg
hea sissetulekualllikas.
Uuendused mõisamajanduses- domineeriv põlluharimisviis oli olnud nn kolmevälja
süsteem (suvivili, talivili ja kesa). Alates 18 saj hakati mõistaes kasutama mitme-välja
süsteemi (sest tulid uued kultuurid nagu ristik ja kartul). 19 saj teisel veerandil mutuus see
mitmevälja süsteem mõistaes valdavaks.
Taludesse jõudis see uuendus tükkaega hiljem (alles 19. saj Ii poolel).
18. saj teine pool hakati kasvatama Merino lambaid, sealt sai seda peenvilla"
Esimene viljapeksumasinate kasutuselevõtt, üldiseks muutus nende kasutamine alles 19 ja
20 sajandi vahetusel.
1792- Liivimaa Üldkasulik ja ökonoomiline Sotsiteet- esimene oluline pöllunudse
edenamisega seotud selts, koondas baltisaksa mõisnikke (eelköige liivimaa omi), 1813
toodi üle ka tartusse.
Autati ka mõisnike krediitkassasid- nn mõisamajanduse pangad, pankade eelkäijad. Sealt
oli võimalik saada leanu pandi tagastusel ( pant oli tavaliselt mõis), nende laenudega
annaabi.ee 
