Eesti II maailmasõja ajal
mehe ja reservohvitseri.
Varsti tekkisid probleemid reservohvitseridega, sest nad hakkasid rahutuks muutuma. Neid ei
saadeti kohe väeosadesse, vaid nad pidid nädalaid ootama, enne kui kindralinspektor Soodla
mõne ohvitseri väeossa saata. Aga need inimesed olid ennast töökohtadest lahti võtnud ning
perekondade juurest ära tulnud. Kõik see tekitas pöhjendatud nurinat ja rahuolematust.
1944. aasta alguse mobilisatsioonisaginas kokku tulnud mehed saadeti Viljanidesse ja moodustati
seal kuus piirkaitserügementi, igaühes 2500 meest, ja ühe tagavararügemendi ning
väljaõpperügemendi. Eesti Leegion nimetati ümber 20. Eesti diviisiks ja osa mehi anti selle
käsutusse. Osa mobiliseeritud mehi suunati rannakaitsesse, osa politseipataljonidesse.
Moodustati neli pioneerpataljoni, kuhu saadeti kõik Petserimaalt pärit mehed.
Piirikaitserügemendid paigutati rinde eeldatavalt rahulikumatesse lõikudesse. Neli
piirikaitserügemendi oli 1944