Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja
nende maitsegi pole kõige isuäratavam. Isegi täisküpsetel viljadel on raske luuseemet
viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Värvuselt on valminud viljad
tumedad ja neid katab kerge vahakirme.
Ometi on põhjamaades neid vilju korjatud ja toiduks pruugitud lausa aastasadade vältel. Miks
siis ometi? Üks põhjus on kindlasti põhjamaade looduslike olude viljanappus, mis soosis
peaaegu kõikide söögikõlblike viljade kasutamist. Teist selgitust peame otsima laukapuu
viljade biokeemilisest koostisest. Nimelt on nendes viljades rohkelt askorbiinhapet ehk
vitamiini C. Sajandeid tagasi, kui skorbuut oli inimeste seas sage, päästis just
vitamiinirohkete viljade pruukimine. Pealegi säilisid need viljad isegi looduses kaua,
kusjuures mõõdukas külmanäpistus muutis viljade maigu talutavaks.