Kuivõrd muutus talupoegade olukord keskajal
Sellegipoolest
arenesid talupoegade oskused, võeti kasutusele mõningaid uuendusi ning leiti ka
paremaid maaharimisviise. Näiteks oli alguses kasutusel kaheväljasüsteem, mis
arenes kolmeväljasüsteemiks. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd
külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Kuna
keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus , siis laienes ka aletegemine , mille
käigus raiuti mets maha ja süüdati põlema nii saadi juurde uut viljamaad.
Tähtsaimaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist.
Tööriistadest olid kasutusele võetud raske ratasader, mis hõlbustas tööd suurel
määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused.
Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele
rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate
koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka
annaabi.ee 
