see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et
JUDAISMIST. 10 käsku Hammurapi seadustega sarnased. Prohvetid alates 10.saj eKr propageerivad vaid JAHVET kujunes välja monoteism. Nende ettekuulutuse kohaselt pidi sündima kunagi messias. VANA-INDIA Indias polnud ühtset riiki, vaid olid eraldi linnad. Linnad ehitati savitellistest ja koosnesid kahest osast: ELUMAJADE osa (lihtrahvas) ja TSITADELL (ülikud) Tsitadell oli künka otsas, täitis kindluse rolli. Poliitilise ja religioosse elu keskus, seal oli viljaladu. Elumajade all oli arenenud kanalisatsioonisüsteem. HÜGIEEN oli väga tähtsal kohal. KULTUUR Orust on leitud 2500 loomapiltidega kivipitsatit, pealised induslaste kirjas, võimalik, et neid kasutasid kaupmehed. Kõrgelt oli arenenud KERAAMIKA. Oli palju osavaid pottseppi võtsid 3500 eKr kasutusele KEDRA. Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma
Ehituslugu Nunnatorn (I Nunnatorn) ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina. 1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn (II Nunnatorn) hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 m ja kõrgus 24,5 m. Nunnatorn on om ehituselt poolenisti sadultorn: kloostri pool torn maani ei ulatunud, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958-1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale rekonstrueeritud puidust kaitsekäigule. Nunnatorni tänapäev 2007
annaabi.ee 
