Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused
mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees)
· tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts,
herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun,
paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri
pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö
"Ilmselt germaani eeskujul on arenenud ka meie viljakushaldjate kultus. [---] vilja
elujõud keskendub viimsesse vihku, mida säilitatakse läbi talve (selle nimetus
kollivihk osutab ms. ka surnute siirdhinge kujutelmale). Siit samm edasi hakatakse
seda vihku vilja haldjaks, kes "kaitseb" vilja. See haldjas omandab mingi looma
kuju (viljahunt, rukkihunt, röäsusi, hernehunt, näärisokk jne.) ja isegi inimesestub
(viljaneitsi, rukkineitsi, alapaljakas ja kõiksugu muud õlgnukud, eriti Lääne-Eestis
kodunenud)." (Loorits 1990: 59.)
24