Esiajalugu ja arheoloogia alused
kõrvalruumiga, mida kasutati panipaikadena. Majade sees olid välja ehitatud
magamislavatsid ja pingid. Hooneid köeti pliitide või ahjudega. Eluhoonetest on leitud
savikujukesi ja maalingute jälgi seintel. Osad hooned olid ilmselt kultusliku otstarbega,
nende seinu on kaunistatud maalingute ja reljeefidega. Neist hoonetest on ka leitud luust
ja savist kujukesi (härjad, naised). Neil naisekujukestel selgesti kujutatud ka nägu. Sageli
viljakuseteema. Majaseinu on kaunistatud härjasarvedega. Çatal Hüyükis maeti
elamutesse. Oletatud on kahekordset matmist maalingud kultushoonetest, mis
kujutavad raisakotkaid laipu söömas. Panusteks ooker, kauriteokarbid.
Elas seal u 6000 inimest, seda on peetud maailma esimeseks linnaks. Kasvatati nisu, otra,
koduloomadest veiseid. Enamik elanikke olidki maaviljelejad. Ka käsitöö ja
kaubavahetus. Çatal Hüyüki õitseng tulenes sellest, et omati obsidiaanikaubanduse