MUINASAEG EESTIS
ämblik.
Üks eestlaste jumalatest on Taara(nime päritolu ei tea, võimalikult Skandinaaviast Thor).
Rahvapärimuses on jälgi kahest haldjast või väiksemast jumalusest. Üks nendest on
koduhaldjas Tõnn, keda on tuntud eelkõige Pärnus ja Viljandimaal. Selleks, et Tõnn armuline
oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi
koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on
peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju.
Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming,
millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja
ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka
ennustamisest. Ennustus maagiline toiming, millega püüti ette näha tulevikku. Ristiusk
tuntud kaupmeeste kaudu. Haudadest on leitud ka pronks-hõbe-ristikesi
annaabi.ee 
