Eesti rahvausundi maailmavaade
jne.
12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle
vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on
otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu -
viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu
idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal
veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite
juures on hilisematel aegadel ka vaimud pärisnimestatud jumalateks muutunud. Setode
Peko-püha.
13. Haigused ja surm. Algselt kujutati haigust ja surma võõrjõudude tungimisena
inimesse, kusjuures haiguse ja surma vahel polnud mingit põhimõttelist laadi vahet, vaid
ainult jaõukvantiumi vahe. Surnute hingede soov taas ellu pääseda ja seega sisenevad
nõrgemate kehadesse, nt nõdrameelsuse vms ilmnemise kujul
annaabi.ee 
