Pronksi- ja rauaaeg ning nendega seonduv
Õhemate muldadega
Lääne- ja Põhja Eestis
levis SÖÖDIVILJELUS:
põld jäeti peale paari-
aastast kasutamist sööti,
maad kasutati karja-
maana.
Põldude rajamine
tähendab külade tekkimist
Eesti hõimude esmamainimine
98.pKr kirjeldas Rooma
ajaloolane TACITUS oma
raamatus "Germaanlased"
aestii ja fennide hõime
Keeleliselt on aestii nime
seostatud indo-germaani
sõnadega: ger. aistan =
austusväärsed; ing. oast,
saksi ast, holl. eest =
viljakuivatusahi (seega
kuivatusahjumehed).
Tacituse aestid:
"kohutavad metsad või eemaletõukavad sood"
"suured ja ainult rünnakuks sobivad kehad"
"ühed ja samad inimesed armastavad niimoodi
laisklemist ja vihkavad rahuaega"
"kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii
meestele kui ka naistele"
"kellelgi pole häbi päevad ja ööd läbi juua"
"täringuid mängivad nad ... sellises võidu- ja
kaotusehulluses, et olles kõik maha mänginud,
annaabi.ee 
