Eesti 19. sajandil
teed)
linnavalitsused
19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus
Põllumajandus 19 sajandil
Mõisamajandus:
19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele.
U 1200 mõisat 1910
U 1-2 tuh ha maad igal
Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks
Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni
20 hoonet
Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu
19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid
19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid
Sagadi Mõisapark
Mõis kui tootmisüksus
19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük
19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus