Isegi pesu pesti Niiluses,aga see töö jäeti alati meestele,sest oli oht langeda krokodilli söögiks.Vana Egiptuses oli põhitoiduks kala,mida püüti kas harpuuni,kahva või papüüruse kiududest valmistatud võrguga.Papüürus kasvas põhiliselt Niiluse soistel kallastel ja sellest valmistati ka paate.Niilus oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett.
kahva või hoopis papüüruse kiududest valmistatud võrguga. Papüürus, mis kasvas jõe soistel kallastel koos lootosega, oli ka materjaliks paatide meisterdamisel. Just need soised alad olid lindude meelispaigaks. Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse. Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Liiv tungi majadesse, riietesse ja krigises hamba all. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Ilma jahenes. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt tuli hoolt kanda niisutussüsteemide eest