Saabuvad "mustlase kütid", kes kuulsid, et mustlane jooksis Aiaste poole. Edgar ütleb, et pole teda näinud. Mehed leiavad "mustlase", kes osutub Jaanuseks.(Mustlaste üleüldine tagakiusamine.) IV tants- Kolhoosikeskuseks on Käo, esimeheks Arvo Saaremägi. Viljapeks algab see aasta hiljem. Katlale tehakse tuli alla. I viljapeksja Vilma jõuab kohale. Hakati lõpuks tööle, siis jäeti vihma tõttu töö pooleli. Masinistile meenus, et Aadam palus oma väikese viljakoguse ka ära teha(lubatud oli ainult kolhoosi tarbeks vilja peksta). Arvo on selle vastu, tema vastutab. Ikkagi hakatakse tööd tegema. Arvole meeldib Vilma. Vilma kutsub mehe kinni. Arvo ütleb ära ning mainib, et peab sõjaväkke minema. Vilmale meenub Jaanus, kes läks ja enam ei naasnud. Saabub varumisvolinik Eesner. Tehakse koosolek. Põhjus- nõutud kogus vilja peab kolhoosi saama, miks pole? Vihastab, kui kuuleb, et erainimese vilja peksti selle asemel
minetanud oma iseseisvuse ja elujõu. Sellegipoolest oli see veel seal, nagu iseseisvuse vaim inimeste hinges ja tõestus kunagistest parematest aegadest. 6)Eestlaste sallimatust on alati meie rahva puuduseks peetud, olgu selleks siis sallimatus selles suhtes, et üleaedne võib parem olla, või sallimatus kõige võõra ja teistsuguse suhtes. Esimesel juhul on ehtsaks näiteks Taaveti ja Pauli vargamäelik kemplemine, näiteks uue plekk-katuse panemine vaid teise üle trumpamiseks või viljakoguse näiline suurendamine altkäemaksu läbi. Selle asemel, et lihtsalt oma elu elada, peab eestlane ikka teisest parem olla üritama. Ühest küljest võib selline teguviis ärgitada rohkem tööd tegema ja majanduslikku kindlust saavutama, kuid teisalt on paljudel rumalustel vastupidine efekt (nagu uue katuse puhul, millega peremees tarbetult raha raiskas). Seda, et eestlane on sallimatu kõige võõra suhtes näitab külainimeste suhtumine neist
annaabi.ee 
