Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
Rahvas võttis ornamendid
oma kaunistustesse enamasti lihtsustatult, ühed kui õnnetoovad, teised kui kaitsemaagilised,
aga ka pilkupüüdvad motiivid. Märke kasutades oli oluline saavutada kokkulepe looduse
kujuteldavate heade või vaenulike jõududega. Kõige püsivamad on olnud inimesele, tema
kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid. Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati
või lõigati sisse majaseinale ja uksele aga ka sööginõudele, viljakirstule, leivale ja mujalegi.
Risti lõikamine puudesse on tõrjemaagiline toiming: Kui surnut viidi, enne surnuaiale
jõudmist esimese metsatuka juures lõigati rist puu peale. Siis surnu ei tulnud koju tagasi. Tuli
ainult ristini ja sealt edasi ei saanud.
horisontaaljoon staatilisus, pärimuskultuuris tähistab horisontaaljoon maisust,
materiaalsust, maad kui alust (baasi), silmapiiri (maa ja taeva kokkupuutepind) kui
kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega.