Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad. Kui te vaarika või põldmuraka koguvilja terakest seestpoolt uurite, siis leiate sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi". Nii nimetatakse ka vaarikate ja murakate üksikuid viljakesi luuviljadeks, kogu "marja" aga koguluuviljaks. Põldmarja viljad on suuremad kui hariliku vaarika omad ja koosnevad ka rohkematest luuviljadest. Kuid siiski on vaarikamarjad neist palju väärtuslikumad. Esiteks on põldmarja viljade luukesed üpris suured. Ja teiseks pole viljad ka maitseomadustelt nii head. Põldmarja viljad on veidi hapukad. Kuid keedisteks ja moosideks, samuti marmelaadiks, sobivad üpris hästi. Põldmarja viljadest valmistatakse ka alkohoolseid jooke
See on kummi tooraine. Võilill on meelistoiduks paljudele loomadele, näiteks küülikutele. Võilill on umbrohi, mis võib paljuneda nii seemnete kui ka juurestiku abil. Võilillest on väga raske lahti saada. Harilik hiirekõrv (kassi tudarad, luuvaluhein, pisterohi, robbi rohi) Hiirekõrva pole looduses raske ära tunda. Juba päris suve algul võime tema kobarataolise õisiku alumises osas näha kolmnurkseid viljakesi. Kuna nende kolmnurkade terav tipp on suunatud allapoole ja ülemisest küljest on väike tükike ära lõigatud, siis meenutavadki need hiire kõrvu. Sellest ongi taim endale eestikeelse nime saanud. Teda on nimetatud ka rotikõrvaks. Eriti palju nimesid on ta endale saanud aga seoses oma ravivõimetega. Hiirekõrv on hea sisemiste verejooksude peataja. Abi on hiirekõrvast ka lahtiste haavade ravitsemisel. Mitmete hädade korral aitab ka hiirekõrva peale määrimine.
annaabi.ee 
