Kottseened paljunevad kotteoste abil, mis valmivad piklikes või ümarates eoskottides. Eoskotid asuvad erinevatel klasside kottseentel erinevates viljakehades. Kottseente klassid on: 1) Klass Väliskottseened - viljakehad puuduvad, eoskotid arenevad otse seeneniidistikul. Näiteks kudede deformeerumist põhjustavad tuuleluuad, ploomi-kotttõbi ja kõik pärmiseened (on leitud ka puudel, eriti tüvelõhedes, puumahl vahutab). 2) Klass Põimiskottseened - viljakehaks on peiteosla. Need tekivad sügisel, talvituvad, nende sees asuvad kotteostega eoskotid. Kevadel peiteoslad lõhkevad ja eosed paiskuvad laiali. Metsanduslikku tähtsust omavad jahukasteseened. Siia kuuluvad ka hallitusseened (täpp- ja pintselhallitus). 3) Klass Ketasseened - viljakehaks on lehtereosla. Siia kuulub palju metsanduslikult olulisi seeni vahtra-pigilaiksuse, lume-pudetõve, männi-pudetõve, männi-okkakahvatuse,
* Söögiseened ja nende söödavusomadused * Seened soodustavad seedimist ja annavad toidule maitset ning on väga väärtuslikud mineraalainete ja vitamiinide allikad * Seene osa mida korjatakse ja süüakse nimetatakse viljakehaks * Seened mille viljakeha võimalik näha, nim suurseenteks * Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php
annaabi.ee 
