Taastuvenergia
põletama jäätmekütust, mis tähendaks, et aastas võiks vaja minna isegi 460 000 olmejäätmeid
( nt. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2006. aastal 487 000 t, sellest 370 000 t ladestati prügilatesse,
taaskasutati 93 000 t (sealhulgas pakendeid 44 000 t) ja omakäitlus kodumajapidamistes oli 24
000 t.).
Põhiosa põllumajanduses tekkivast biomassi ressursist moodustavad põhk, loomasõnnik ja
roostikud. Potentsiaalsed kasutajad peaksid asuma suurte viljakasvatusfarmide läheduses.
Eesti kõigis looma- ja linnufarmides tekkis 2006. aastal 2 099 189 t sõnnikut. Sellest
toodetud biogaasi primaarenergia maksimaalne hulk aastas võiks olla 400 GWh. Suuremaid
sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50
ringis, kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse.
Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal.
annaabi.ee 
