Tsivilisatsioonide tekkimine
tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad.
Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja
kujunenud riikluse alged. Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas
riikliku korralduse. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kindlustatus toiduga lõi eeldused
mitmekesiseks vaimseteks tegevusteks, mis omakorda rikastus tänu kirja olemasolule.
Algselt valitses põlluharijate ja viljakasvatejate kogukondades enam-vähem
võrdsus, kuid arengu käigus kihistusid ühiskonnad nii varaliselt, kui ka ühiskondlikult
positsioonilt. Tänu arheoloogilistele materjalidele nagu ülikute matusepaigad ja suured
ehitised, teame, et elati varasemast suuremates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi
juhtimise all. Etnoloogia andmetest võime järeldada, et ülemkihi moodustasid rikkamad
perekonnad ning nende hulgast kerkis esile pealik. Ülemkihi ülesandeks oli korraldada
ühiskonna elu