Ajaloo arutlus - Kuivõrd saab Rootsi aega nimetada heaks ajaks
tulemusena kooskõlastati koormised maa viljakusega. Kasutusele tulid vakuraamatud, milles
olid selgelt kirjas talupoegade kohustused, mõisnikul polnud võimalik neid muuta.
Talupoegade üle mõistsid kohut Rootsi riigi poolt määratud kreisfoogtid ning tekkis võimalus
mõisnike peale kaevata.
Rootsi ajal laastas Eesti alasid kohutav näljahäda, mis sai endale nimetuse Suur nälg.
Ikaldus tabas Eestit mitmel järjestikusel aastal 1695-1697. viljakasvamiseks oli ilm äärmiselt
ebasoodne ning suvised vihmad panid piiri heinateole. Nälja ajal sõid inimesed kõike, mis
võimalik seal hulgas näiteks sõnnikut ja puukoort. Samal ajal, kui massiliselt rahvast nälga
suri, veeti endiselt Eestist Rootsi ja Soome vilja. Eesti rahvast Rootsi võimud näljahäda puhul
mingit moodi ei toetanud. Hinnanguliselt suri Suure nälja ajal ligikaudu 20% siinsest
elanikkonnast. Enne nälga levis Eesti aladel katk, mille tõttu ei toimunud õppetööd isegi Tartu
annaabi.ee 
