Harilik mänd
Paljunemine
Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid.
Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad
suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise
aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt
0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad. Kohe pärast tolmlemist nad
hävivad. Värvuselt on nad kollased. Männi viljakanduvus algab üksikult kasvades
10..15 aastaselt.
Harilik mänd mujal maailmas
Oma levila põhjapoolses osas kasvab harilik mänd enamasti tasasel maal ning
mägedes tavaliselt 800 meetrist kõrgemale ei tõuse. Seevastu lõuna pool näeb mändi
ainult mägedes, kus ta jõuab näiteks Baieri Alpides 1600 m, Sveitsi Alpides 1800 m,
Püreneedes 2000 m ja Kaukaasias isegi kuni 2400 m kõrgusele merepinnast. Männi
levila ulatub taigavööndist, metsastepi- ja stepivööndini. Enam-vähem ühtlaselt
annaabi.ee 
