Viikingite reis
Viikingid rääkisid vananorra keeles,
millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel.
Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid
sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud,
mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale
rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid
uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad
korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad
endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde
röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti
tavaliselt ikka koju.
Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis
õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend
meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeruda ja purjede
abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru, nina oli tugevasti ülesse
painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt
puust nikerdatud draakonipead
annaabi.ee 
