Globaalprobleemid: Inimkonna juurdekasv tekitab globaalprobleeme. Üheks põhilisemaks probleemiks on toidupuudus, teised kaks on inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ja osoonikihi hõrenemine. Toidupuudus: · Toidupuudus on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. Sellest tingituna kogunevad inimesed viljakamasse piirkonda, mille tõttu hakkab toimuma metsade ja põldude hävimine, ülekarjatamine. · Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutumine. · Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine.
Boniteet on harva IV, enamasti V-Va. Nõmmrabad ei ole läbinud madalsoo arenguastet. Turba sondeerimisel on nõmmraba kergesti tuntav. Siirderaba kasvukohatüüp on siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Turbalasundi paksus on üle 1 meetri, kuid oligotroofne rabaturbakiht on sedavõrd õhuke (alla 0,5 m), et kuivendamise ja turba pindmise kihi kokkuvajumise järel tungivad puude juured allolevasse viljakamasse turbakihti, mistõttu metsa kuivendamine selles kasvukohatüübis võib anda veel küllalt rahuldavaid tulemusi. Taimkatte iseloomult kuulub siirderaba kasvukohatüüp rabade hulka (siirdesoole iseloomulikud taimed üldiselt puuduvad), turbalasundi järgi aga mitte. Kasvavad pilliroog, sookastik, sinihelmikas, soopihl, ubaleht jne; rabastumise jätkumisel suureneb turbasammalde, tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa jt rabataimede osatähtsus.
laia ökoloogilise amplituudiga. Mänd suudab kasvada nii kuival liival, kaljul, märgadel maadel, puude levikupiiril kaugel põhjas jne. Märjal maal (nagu seda on raba) kasvavat mändi tuleks käsitleda kui hariliku männi ökotüüpi. Mida kehvem on rabamuld, seda halvem on ka näiteks rabamänni kasv, seda väiksem on käbi ja kergemad seemned. Spetsiifilised halvad omadused (aeglane kasv, kõver ja okslik tüvi) ei ole pärilikud ning ei avaldu järglastel, kes satuvad viljakamasse mulda (Valk 2005: 239). Puude loodusliku uuenduse arvukus, kasv ja selle liigiline koosseis sõltub soodes mullaviljakusest. Turba toitainete sisalduse juures on rabas veel palju teisi loodusliku uuenduse teket ja arengut mõjustavaid tegureid, millest kõige tugevamad on seotud inimtegevusega. Siia kuuluvad rabade kuivendamine, maaharimine ja väetamine (Valk 2005: 123). Kuivendatud rabamulla 20 cm paksuses kihis, kus asub puude juurestik, on
annaabi.ee 
