Pronksi- ja rauaaeg
Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas.
Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal.
Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit-
või kivitaraga.
Põhiliselt valitses üksiktaluline asustus. Talude majanduslik võimsus oli siiski veidi
erinev, alapiirkondades võib rääkida nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid
suuremad ning viljakamadel muldadel põllud ning silmatorkavamad kivikalmed.
Põllumajandus
Vaatlusalusel perioodil tunti kahte põhitüüpi põllusüsteeme:
põllukivihunnikute väljad ja kamberpõllud, millest viimaste hulgas võib omakorda
eristada kahte varianti: nn balti põlde ja nn kelti põlde. Pärast esialgset maaharimist ja
õhukeste kivirohkete muldade väljakurnamist jäeti alad sööti, ning kasutati hiljem karja-
ja heinamaadena.